Puisniidud Eesti seadusandluses
varasemat niitude hävitamise ohtu ja suurendasid mitu korda karjatamise ning niitmise
lõppemisest
11
,,Keskkonnaõi gus" Hannes Vei nla, Talli nn 2005, l k 245 -246.
12
,,Puisniidud" T. Kukk, K. Kull, Maritima
9
tuleneva id ohte. Sai ilmseks, et ka meil tuleb hakata niitude kaitset korraldama ta lunikega
sõlmitavate
lepingute abil. Esimest korda sõnastati va jadus sõlmida talunikega lepingud niitude
karjatamise ja
niitmise kohta Matsalu märgala 1994. aastal kinnitatud ka itsekorralduskavas, mis oli üldse
esimene
tänapäevane kaitsekorralduskava Eestis. Raha kaitsekorralduskavas ette nähtud lepingute
sõlmimiseks
eraldati esimest korda 1996. aasta riigieelarvest. Nimetatud aastat võib tinglikult pidada
tänapäevase
niitude kaitsekorra lduse alguseks Eestis.
13
Tänapäevane niidukoosluste kaitsekorraldus eestis näeb välja järgmiselt. Pädev riigiasutus
(praegu ka
kaitseala administratsioon või keskkonnateenistus, tulevikus ilmse lt ka PRIA) sõlmib ta
luniku,
annaabi.ee 
