Puisniidud Eesti seadusandluses
pidi
korduvalt ja kõvasti näppe kõrvetama, kuni ssee tõdemus uuesti koha le jõudis. Tänapäeval on
aukartus
elu ees saanud teadusliku ökoloogilise põhjenduse. Säästev areng kui ametlikult
üldtunnustatud
paradigma on tõusnud kultuurinähtuse seisusesse, püüeldes igaühe väärtushinnangute ,
käitumislaadi ja
mõtteviisi aluseks. Selle mõistmine ei ole tulnud kerge lt, selle vormindamine seadusteks on
samuti
keerukas ja pidevalt jätku v protsess.
6
Enne kui looduska itsega hakkas tegelema riigivõim, tuli sellesuunalisi algatusi üksikute lt
ärksatelt
inimestelt ning seltsidelt. Parimad võima lused selleks olid maaomanike l. Kahjuks jätsid üle
-eelmisel
sajandivahetusel ühiskonnas toimunud murrangud sellest pa ljutki unustusse. Nii pöördus
looduska itse -inspektor Gustav Vilbaste 1940. aastal usaldustegelaste poole palvega hankida
teavet tsaariajal
mõnedes mõisates olnud jahiparkide, hirveaedade, linnuparkide ja kodude ning ka itstud
annaabi.ee 
