Johannes Aaviku ettepanekud morfoloogias
mugavi, loetava : loetavi.
itmuse omastava tüvele liitis Aavik ka komitatiivi käändelõpu, mida nn ametlik keel ei
i-m
lubanud:kirjastajaiga, kehtivaiga, kappriiul raamatuiga, uulitsaiga, uttavaiga ,otsustetuiga ,
kerjajaiga , õnnetomaiga .
Nn ametliku eesti keele mitmus on nagunii küllalt tüüpiderohke: de-mitmus (kappi+de+l) ,
itmus (raamatu+i+l) ja tüvemitmus (sõnu+l, jalu+l, käsi+l). A
i-m avik püüdis laiendada
tüvemitmuse (kõige erandlikuma mitmusetüübi) piirkonda reeglipärase de-mitmuse arvel.
Aavik ei lasknud enda ligidalegi mõtet, et keel on süsteem, milles arhailine ja erandlik ei saa
olla valdav. Käänamist viimne : viimse : viimist on ju võimalik sobitada eesti
annaabi.ee 
