Eesti rahvamuusika
laulmise nimetus kaasitamine. Tuntud on ka refrään kas´ke-kan´ke.
Põhja- ja Lääne-Eestis oli kasutusel nii vanemaid (üherealisi venitatud lõppudega) kui uuemaid (kaherealisi) viise.
Mõnikord oli pulmas ka mitu viisi, nt Lõuna-Eestis kaasitamisviis kiidu- ja pilkelaulude puhul, lisaks teistsugused mõrsja ärasaatmise ja
rahakorjamise viisid.
Setus lauldi pulmade ajal mõrsjaitke ja erilist mõrsja ärasaatmise laulu hähkämist. Itkudega tähistati mõrsja seisundi muutust ehk "sümboolset
surma" neiust sai abielunaine. Itkedes elas neiu välja ka oma kurbust kodust lahkumisel ja muret tulevase elu pärast. Võimalik, et
mõrsjaitkud olid ennevanasti tuntud Eesti teisteski piirkondades ning muutusid hiljem kurva sisuga pulmalauludeks (eriti mõrsja kodust
lahkumisel) ja lüürilisteks lauludeks abielunaise raskest elust.
NÄIDE Pulmalaulud "Millal meie sinna saame" 2 tk
NOOT