Ökoloogia kordamisküsimused
● Keskkonna etteaimamatu iseloom, mille tõttu on noorte järglaste suremus vahel väga
suur. Kui ühe polvkonna järglased hukkuvad, on võimalik oma geenid edasi anda
järgneval sigimiskorral.
● Ressursside üldine nappus. Sel juhul põhjustaks suure hulga järglaste korraga
ilmumine väga tugeva konkurentsi ja suremus oleks suur nii järglaskonna kui
vanemorganismide seas. Suurem osa K-strateege on iteropaarsed.
Tegelikult on iteropaarsuse (ja tegelikult ka semelpaarsuse) tasemeid mitu. Nii naiteks muneb
kalakajakas igal aastal 3 muna ja seda kümne aasta jooksul, rasvatihane aga 10 muna igal
aastal ja seda kolm aastat. Ka semelpaarsus ei pruugi tingimata tähendada kõigi järglaste
vabastamist ühe korraga. Seda võib teha ka järkjärgult mitme päeva jooksul.
42. Suured vs. väikesed järglased?
K-strateegidel on enamasti vähe järglasi, kuid need on kasvult suured (nn. hea kvaliteediga) ja
annaabi.ee 
