2) Täpsustatakse alglähendit nõutava täpsusteni. Kõigi iteratsioonimeetodite põhiidee seisneb järgnevas: ülesandele leitakse mingi alglähend x1, mille abil moodustatakse lähendite jada x1; x2; x3; ...; xn; .... . Teatud tingimustel koondub see jada ülesande täpseks lahendiks x*. Iteratsioonimeetodeid on erinevaid, näiteks dihhotoomia meetod, harilik iteratsioonimeetod, Newtoni meetod ja modifitseeritud Newtoni meetod. Järgnevalt vaatleme põhjalikumalt harilikku iteratsioonimeetodit. 2. Harilik iteratsioonimeetod. Hariliku iteratsoonimeetodi rakendamiseks tuleb võrrandi f(x) = 0 teisendada kujule x = g(x), (1) kus x(g) on mingi ühe muutuja funktsioon. Üks võimalus selleks on valida C ≠ 0 ning f(x) = 0 | * C saame Cf(x) = 0, x + Cf(x) = x.
2) täpsustatakse alglähendit nõutava täpsuseni. Kõigi iteratsioonimeetodite põhiidee seisneb järgnevas: ülesandele leitakse mingi alglähend x1, mille abil moodustatakse lähendite jada x1; x2; x3; ...; xn; .... . Teatud tingimustel koondub see jada ülesande täpseks lahendiks x*. Iteratsioonimeetodeid on erinevaid, näiteks dihhotoomia meetod, harilik iteratsioonimeetod, Newtoni meetod ja modifitseeritud Newtoni meetod. Järgnevalt vaatleme põhjalikumalt harilikku iteratsioonimeetodit. 3 Harilik iteratsioonimeetod Uurime võrrandi f (x) = 0 (1.24.1) ligikaudset lahendamist. Esitame võrrandi (1.24.1) kujul x = g (x) . (1.24.2) Selleks on palju võimalusi, kusjuures üks lihtsamaid on valik
annaabi.ee 
