Teine võimalus: sündmused kulgevad, lugemise aeg mitte (väljajätted, ellipsid – “möödus veel üks talv”). Ekvivalentsus esineb otsese kõne ajal, mida loetakse umbes selles tempos kui välja öeldakse. Sagedus: ühekordsus, üks tekstikomponent vastab ühele sündmusele; korduvus – mitu tekstikomponenti vastavad ühele sündmusele (nt. sündmus erinevate tegelaste silmade läbi (de Laclos’ “Ohtlikud suhted”); iteratiivsus – üks tekstikomponent kirjeldab korraga tervet rida sündmusi (Prousti kirjeldusstiil, Madis Kõiv), pidurdab sündmuste aega. 3. Vaatepunkt e. visioon Teose maailmas on kõik faktid antud teatud valguses, mingist vaatepunktist. Informeeritus, subjektiivsus, objektiivsus. opositsioonid: valdav vaatepunkt – vaatepunktide paljusus püsiv – muutuv Lugeja teadlik eksitamine pidevalt muutuva vaatepunktiga. [Todorov viitab ka B.Uspenski “Kompositsiooni poeetikale”. Töö pühendet
annaabi.ee 
