tegelikule süsteemile - näiteks ei pruugi nende alusel täita mittefunktsionaalseid nõudeid, prototüübi struktuur ei sobi edasiseks arenduseks ega vasta ka muudele kvaliteedi nõuetele. Kokkuvõtvalt, erinevalt koskmudelist ei koostata iteratiivsete arendusmudelite järgi esmalt kõikehõlmavat analüüsidokumenti, milline sisaldab muutumatuid kasutajate vajadusi ning „kirjutatakse verega alla" süsteemi tellija ja realiseerija vahel - iteratiivsed 17 mudelid võimaldavad lihtsamalt viia sisse muudatusi süsteemi, saada kasutajatelt varajast tagasisidet, testida arendusprojekti varajases faasis süsteemi arhitektuurilise lahenduse sobivust jmt. Ei ole ühte, parimat süsteemiarenduse mudelit. Otsus, millist mudelit valida, tuleb langetada lähtuvalt konkreetsest tarkvaraprojektist: tulemist, meeskonna oskustest ja
funktsiooni (y) optimum on järgmised: 1. Punktis, kus on katkevuskoht; 2. Punktid, kus funktsioon on pidev, kuid tuletis puudub; 3. Punktid, kus '=0 Lahendusskeem: 1. Ülesande matemaatilise mudeli koostamine; 2. Optimaalsustingimuste tuletamine; 3. Kriitilist punktide tuvastamine; 4. Optimaalse lahendi leidmine kriitiliste punktide hulgast Lahendusmeetodid: 1. Kaudsed meetodid lahend saadakse optimumitingimuste lahendamise teel; 2. Otsesed meetodid iteratiivsed otsimismeetodid Gradientmeetod: Olgu optimeerimisülesande sihifunktsiooniks (y1, y1, ..., yn). Kui see funktsioon on pidev ja diferentseeruv, siis on ka olemas gradient. Mingis suvalises punktis y(j) kujutab ta endast osatuletiste veeruvektorit. grad = = Funktsiooni gradient on suunatud funktsiooni kiireima kasvamise (tõusu) sihis. Gradiendile vastassuunalist vektorit nimetatakse antigradiendiks, mis on suunatud kiireima languse sihis. Selle järgi
annaabi.ee 
