Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
RIIKLIK KULTUURIPOLIITIKA
1925 loodi Kultuurikapital mis muutus pelgalt kultuuri finantseerivaks asutuseks.
Seda rahastati riiklikest maksudest ja sissetuleks jagati: kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti,
ajakirjannduse ja kultuurielu vahel ja stipendiumid
Kultuurielu profesianiliseeriti eestikeele kaasajastamisega ja kasutusvaldkondade laiendamisega- alguse sai
emakeelne haridus alg ja kõrgkoolis. Alustati itelliseerimist.
Loodi kutseühinguid nt: Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kujutavate Kunstide Keskühing, Eesti Näitlejate Liit jne.
Iseseisvudes laienesid kultuurikontaktid ja eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjutustest. Tugevnesid soome-
ugri hõimsuhted ja valitsevaks said põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorentatsioonid.
Kultuurielu kiire kaasajastamine ei tähendanud traditsioonilise kultuuri hääbumist- kujunes tihe rahvamajade võrk,
annaabi.ee 
