Vanaema meenutused
..keegi ei
tohtinud ligidale minna, siis oleks maha lastud.
Sõjavangide kodumaale saatmisega järgnes hooajatööliste sissevedu Petserimaalt.
Siis hakkas turbatööstuses elu kihama. Igal nädalavahetusel oli rändkino või tantsuõhtu,
kuhu kogunesid ka ümbruskonna noored, isegi vanemad inimesed tulid kinno, et näha filme
ning, et ennast näiteks tuulutada.
Hooajatöölised, taludest äraaetud inimesed ja osa isurlasi Karjala-Soomest hakkasid elama
vangilaagri barakkides. Kui laager likvideeriti siis barakid jäid.
1950.aastal lõpetas vanaema Aruküla 7.klassilise kooli,samal aastal sai õnnetult surma ka
tema neljakümne aastane isa. Ta jäi turbapressi vahele ja suri silmapilkselt. Vanaema jäi
emaga kahekesi.
Samal aastal likvideeriti turbatööstus. Kolhooside moodustamisega ostis kolhoos ära
turbatööstuse hooned.
Vanaema ema läks kolhoosi tööle ja algas jällegi väga raske aeg