sattuda seksuaalse väärkohtlemise ning vägivalla ohvriks, mis põhjustab stressi ja depressiooni. Meeste ja naiste depressiooni sümptomid võivad olla samad, kuid nad tajuvad neid erinevalt. Naised panevad tähele, et on väsinud, võivad kannatada madala enesehinnangu, abituse ja lootusetuse all ning neil on raske teha otsuseid. Depressioonile võib viidata: · jätkuv kurbus, ängistus, · varajane ärkamine või keskpäevani magamine, · kaalukaotus koos isupuudusega või kasvanud isu ning kaalus juurde võtmine, · rahutus, ärrituvus, · ravile allumatud füüsilised sümptomid, · enesetapu või surmamõtted. Naised on oma meeleolu suhtes avatumad ja pöörduvad rohkem arstide poole. Seoses sellega saavad naised meestest suurema tõenäosusega depressiooni ravi, kuna neil diagnoositakse probleem sagedamini. Meeste depressioon Meeste puhul on depressiooni raskem avastada kui naistel. See on tingitud laialt levinud
ee/main.php?main=artikkel&com_view=1&textID=1434 http://www.cs.ioc.ee/~haridus/Arhiiv/1999/haridus2/tervis.html Kehakaaluga rahulolematus - söömishäirete tekkepõhjus Juba keskaja neidudel olid samad mured... Kehakaalu alandamisega kaasnevatest söömishäiretest anoreksiast ja buliimiast on 1990. aastatel palju rääkima hakatud. Need tervisehäired ei ole uued nähtused. Terminit bulimia kasutas juba 399. a e.m.a. Sokratese õpilane Xsenophon iseloomustamaks isupuudusega koos esinevat minestamist. Rõhuasetus kandus minestamiselt näljatundega seotule 18. sajandil. Psühhogeense söömishäire nimetusena on bulimia kasutusel alles lühikest aega. Anoreksia diagnoosimise ajalugu ulatub samuti keskaega, mil muude haiguste hulgas hakati eristama noortel neidudel menstruatsiooni kadumist, mille põhjuseks mure ja tundeelu keerdkäigud. Tänapäevased anoreksia ja buliimia diagnoosimisjuhised on esitatud psüühika- ja
annaabi.ee 
