Täna aga tuleb omada lihtsalt arvutit või nutitelefoni ja internetti ja terve maailma uudisteportaalid on sinu ees vaid mõne sekundi kaugusel. Probleem selle infoajastuga seisneb selles, et aina rohkem tahetakse suhelda ja äriasju ajada läbi interneti. Inimesed omavahel mitte ei räägi vaid trükivad. Suhtlemine muutub tänu sellele vaesemaks. Hetkel asi nii hull veel ei ole. Pigem kasutatakse internetti, et suhelda rohkem, sest kui noored on kodus nad istuvadki arvuti taga ja räägivad üksteisega. See aga ei asenda suhtlemist näost näkku. Kõige rohkem häirib või ajab isegi naerma, see armastus mis toimub läbi interneti. Sellina tunne, et rahvas ei julge enam midagi hinnata ega armastada. Meie maailm muutub väga kiiresti ja iialgi ei saa kindlaks jääda ühele funktsioonile, sest järgmine päev võib see muutuda täielikult. Mis tuleb peale infoajastut on teadmata. Kas tehnoloogia areneb veelgi võimsamaks või siis oleme
Mõnel perel on ka kindlasti selline olukord, kus nad lihtsalt ei taha näiteks oma elu kellegile avada, sest nad lihtsalt häbenevad seda. Need inimesed tekitavad endale ümber mulli ja lihtsalt isoleerivad ennast muust maailmast, sest mingil moel nad tunnetavad ennast abitutena ja, et nad on maailma vastu üksinda. Kahjuks ka need inimesed ei näe mingit mõtet oma olukorra muutmiseks, nad käivad tööl, kui neil on töö kus käia, tulevad koju või lihtsalt istuvadki kodus ja kiruvad oma elu, mitte midagi tehes selle muutmiseks. Eesti suurimates linnades peaks töökohtadega, võimaluste ja variantidega midagi teha olema kõik korras, kuid siiski nagu võib näha on olemas töökohti, kuid inimesed ei soovi neid, sest nad on nii väikse palgaga, et mina ei mõistaks neid inimesi iial hukka, sest miinimumpalgaga pole kahjuks midagi teha, aga inimestel ei jää midagi muud üle kui teha seda tööd. Kuid on ka
annaabi.ee 
