Istutuskõblaga istutades lüüakse kõblas hooga vertikaalselt maasse, seda koos mullaga enda poole tõmmates moodustub püstseinaga auk, mille vabaks jäänud seina vastu pannakse paljasjuurne taim, kõbla august välja võttes vajub muld vastu taime, mis järel see kinni surutakse. Suletud juurestikuga ehk potitaimed on need mis on laiemas kasutuses, enamikus uuenduses on just need taimed, seda eelkõige selleks, et on lihtsam transportida ja lihtsam istutada, istutus toimub spetsiaalse istutustoruga, istutamisel vajutatakse toru lõhikuga koonilise teravikuga maasse ja jalaga hoovale vajutades avaneb teravik, mis mulda kõrvale moodustab istutusaugu, seejärel pannakse torrusse taim mis vajub mööda seda istutusauku, taim peab jääma ülemise servaga 1-2 cm maapinnast sügavamale ning see vajutatakse jalaga kinni. Kultuuritööde vastuvõtmisel tuleb kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud tööde kvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala
rohttaimede konkurentsi; · Kuivades kasvukohtades istutatakse taimed vao põhja, niisketes vao harjale; · Kändude ja kivide lähedale istutatud taim saab osa öösel eralduvast soojuskiirgusest ja kannatab seeläbi vähem külma tõttu; Istutusviisid Käsitsi taimede istutamisel kasutatakse enamasti järgnevaid istutusviise: a) kiilistutus; b) labidaauku istutus; c) istutamine istutustoruga; d) mullapalliga istutus (kas labida või silinderpuuriga); Igasuguste taimede istutamisel jälgi põhimõtteid; · taime juurte ümber peab muld saama kindlasti tihendatud; · taime juurekael peab jääma pärast istutamist normaalsele kõrgusele; · taime juured ei tohi olla istutusaugus kokkusurutult. Masinistutusel kasutati tihti omakonstrueeritud istutusmasinaid, või Venemaal toodetud istutusmasinat SBN-1A või "Maardu-1", istutamiseks rekonstrueeritud
annaabi.ee 
