HAPULEMBESED e. TURBAAIA TAIMED Hapulembeste taimede grupid on: 1) looduslikud rabataimed 2) kanarbike ja eerikate sordid 3) metsamarjad (pohl, mustikas, jõhvikas, murakas jt) 4) mõningad okaspuud (mägimännid, kadakad) 5) rododendronid 6) mõned teised hapulembesed poolpõõsad e. varvud Selliste taimede kasvatamine on võimalik kas 1) looduslikes tingimustes (kui mullatingimused juhtuvad olema soodsad) 2) kunstlikul substraadil (täidetud istutusalad või turbaaiad) Seega ei ole viimasel ajal aiakujunduselemendina levima hakanud turbaaed eesmärgiks omaette, vaid on ainult vahendiks hapulembeste taimede kasvatamiseks ka neis kohtades, kus selleks looduslikud mullatingimused ei sobi. Sama hästi kui turbaaias või erisubstraadiga täidetud istutusaladel on hapulembeste taimede kasvatamine võimalik happelistel liivadel paiknevates metsaaedades, kus esineb ka okaspuude varist ning kõdu, või siis rabamuldadel. NB
paratamatult ka teine pool. Seetõttu on linnahaljastuse rajamisel võtmeküsimuseks, kuidas luua juurtele kasvukeskkond, mille omadused säiliksid muutumatuna võimalikult pikka aega. Kõlab paradoksina, kuid alati ei pruugigi selleks olla looduslik muld. 4 Lisaks puude istutusaladele kuuluvad haljastuselementide hulka ka erinevad murud, suvikute, püsikute ja põõsaste istutusalad jms. Kui lillede kasvusubstraat osutub sobimatuks, siis on viga võimalik parandada, istutades need järgmisel aastal ümber parandatud omadustega kasvumulda. Ka põõsaste väljavahetamine on võimalik, kuigi seotud juba suuremate kuludega, võrreldes püsikutega. Küll aga on väga täpselt vaja rajada murude kasvupinnased, kuna murud, nii nagu ka puud, on ette nähtud kestma aastakümneid. Paljud murud peavad vastu pidama väga suurele majandamis- ja kasutuskoormusele.
annaabi.ee 
