Huntertwasseri elu ja looming
laialdasest kasutusest ja dekoratiivsuse taotlusest. Ta avaldas oma
töödega antipaatiat arhitektuuri tõsiduse ja ranguse suhtes. See võis
olla reaktsioon Viini arhitektuurile, mida iseloomustab sirge joon ja
vorm.
Tema revolutsiooniliselt ökoloogiliste seisukohtade tõttu arhitektuuris
on teda nimetatud "arhitektuuri tervendajaks". Austusest looduse vastu
avaldas ta mõtte: "Ehitamise käigus hävitatud elusloodus peab saama
võimaluse edasi elada katusel." Seepärast istutaski ta puud hoonete
katusele, kus kasvab ka muru ja saab loomi karjatada.
Hundertwasser ütles, et maja ei peaks olema paigutatud loodusesse, vaid
ta peaks ise olema loodus. Maja vaadates peaks tekkima mulje, et see
liigub ja elab.
Hundertwasseri arvates peaksid arhitektid, sarnaselt arstidega, andma
ametivande, mille sisu oleks: "Ma keeldun ehitamast maju, mis võiksid
kahjustada loodust, loomi ja inimesi, eriti nende hinge".
(Suu.S.http://ap3.ee/Default2.aspx?
annaabi.ee 
