tahtsid konnaga mängida. Kuid sõbrad avastasid, et konna polegi oma purgis. Mati peast käis läbi palju muremõtteid, sest läheduses elas rohkelt kurgi. Ta otsustas, et läheb koos Mukiga konna otsima. Poiss otsis ja hüüdis konna, kuid keegi ei vastanud. Ta nägi eemal küll rebaseid ja jäneseid. Veel kohtas ta metsas nugiseid ning naaritsaid, kuid konna ei paistnud kusagilt. Lõpuks nägi poiss eemal mahavajunud puid ja kõrkjaid. Seal istuski õnneliku näoga Krooksu. Tema kõrval istus veel üks konn, kes hellalt vastu Krooksu õlga toetus. Siis nägi Mati, kuidas kõrkjatest hüppasid välja pisikesed konnad. Nad hüppasid kiiresti Krooksu ja tema kaaslase juurde. Krooksu vaatas hoolitsevalt pisikesi konni. Mati ja Muki olid küll üllatunud kuid väga rõõmsad. Pildiseeria 1 pilt: Poiss ja koer magavad öösel voodis ning konn ronib oma purgist välja. Aknast paistab kuu.
Oli, nagu peaksin surema, kui ma ei saa kratsida. Noh, ma olen sihukest asja pärastpoole mitu ja mitu korda tundnud. Kui oled peente inimeste seas või matustel või kui katsud uinuda, kui und ei ole; kui oled kuskil, kus kratsida kuidagi ei tohi, siis kiheleb sul igal pool tuhat kohta. Varsti Jim ütles: «Ütle, kes sa oled? Kus sa oled? Pagan võtaks, kui ma ei kuulnud siin kära! Noh, ma tean, mis teen. Istun siia maha ja ootan, kuni kuulen jälle.» Ta istuski maha minu ja Tomi vahele. Toetas selja vastu puud ja sirutas jalad välja, kuni ta teine jalg peaaegu puudutas minu oma. Mu nina hakkas kihelema; sügeles, kuni mul pisarad silma tulid. Aga ma ei julgenud kratsida. Siis hakkas nina seest kihelema. Selle järel hakkas mul altpoolt kihelema. Ma ei teadnud enam, kuidas vaikselt paigal istuda. See häda kestis kuus või seitse minutit, aga minu meelest oli see palju kauem. Viimaks kiheles mul üheteistkümnest mitmesugusest kohast
annaabi.ee 
