Eesti NSV
välismaalt muutus piiratuks. Lisandus tervet ühiskonda hõlmav punaporpaganda, mis pidi aitama allutaga
kogu vaimusfääri valutseva reziimi kontrollile.
Kultuurielu lõhestatus
Teinemaailmasõdaja nõukogude võimu kehtestamine 1944 a. lõhestasid eesti kultuuri kaheks:välisja
kodueesti kultuuriks.
Pärast 1950a toimunud EKP VIII pleenumit olid paljud garitlased sunnitud oma loomingut ümberhindama.
Rahva kultuuriline aktiivsus väljendus eelkõige istungites, nt näitering, tants, laulukoorid. Nõukogude aja
rahvusliku värvinguga massiürituseks kujunesid laulupeaod. Laiemat kultuuritarbimist soodustasid
linnastumine, majanduslike võimaluste kasv.
Maakultuuri hääbumine.
1960a. hakkasmaakultuur hääbuma, sest linnastumine mõjus. Maakoolid, klubid,raamatukogudpandi kinni.
Osa siirdus emala linnadessem teised ostsid paremaid eluja töötingimusi teistes maapiirkondades.
Hardidusolud
annaabi.ee 
