Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus
Martinus V sõlmis eri riikide valitsejatega konkordaadid,
millega ilmalik võim sai oma maa kirikuasjus küllaltki vabad käed.
Kirikukogud
Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide, piiskoppide, abtide jt)
koosolek, kus arutakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid
küsimusi. Niisugust kirikukogu, millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm, nim
üleüldiseks e oikumeeniliseks.
Kirikukogu viimane istungipaik oli Lausanne, kus kogu end ise 1449. Aastal laiali saatis.
Sellega lõppes kirikukogude aeg.
Vaimulikud ordud
Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad (kr. k.
Monacos- üksildane) ja nunnad (lad. K. nonna- nunn), kes olid kogunenud kindlate reeglite
järgi toimivatesse ühendustesse- vaimulikesse ordudesse (lad. K. ordo- kord seisus).
Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud.