Martin Luthet King
kui ebainimlikult nad vangistatud neegreid kohtlevad; kui te oleksite ise näinud, kuidas nad
sõimavad ja vintsutavad elatanud neegrinaisi ja tüdrukuid, peksavad ja taovad jalaga
neegriätte ja noorukeid, kuidas nad kord jätsid meid ilma söömata üksnes sellepärast, et
tahtsime üheskoos palvet laulda. Vabandage, kuid ühineda teie komplimentidega
politseidepartemangu aadressil ma küll ei saa. Selle asemel sooviksin, et suhtuksite
poolehoiuga istumisstreikidest ja tänavamarssidest osavõtjatesse, hinnates vääriliselt nende
mehisust, valmisolekut eneseohverduseks ja erakordset distsipliini, mis püsis kõige
ebainimlikumate provokaatorite kiuste.
Tuleb päev, mil Lõuna tunnistab oma tõelisi kangelasi!"
1962. aasta augustis istus Martin Luther King kui mitmendat korda juba! vangikongis,
oodates kohut. Tema naine sai külastamisloa. Kui ema end minekule seadis, hakkasid lapsed
nutma: ,,Tulgu isa juba rutem koju tagasi!"
annaabi.ee 
