nõudmiseid. Protestistreik: piiratud streik mingi konkreetse sündmuse vastu; Bummelstreik: streik, kus töödatakse palju aeglasemalt kui tavaliselt; Solidaarsusstreik: töövõtjad teistest majandusharudest või ettevõtetest streigivad teiste töövõtjate toetuseks; Must streik (ka iseseisev streik): streik toimub ilma ametiühingu organiseerimata; Poliitiline streik: streigitakse mingi poliitilise eesmärgi pärast. Istumisstreik: streikijad jäävad töökohtadele kuid ei tee midagi. Istumisstreiki võib ka mingis üldises ruumis või õues kollektiivse istumisena teha; Näljastreik: kasutatakse ka väljaspool tööandja-töövõtja vahelisi suhteid ja väljendub nälgimises; Üliõpilas- või õpilasstreik: õpilased või üliõpilased streigivad õppeasutuse või õppetingimuste vastu; Organiseeritud streik: ametiühingu poolt organiseeritud streik.
" Sinna Suur- Soomesse oleks võinud kuuluda ka Eesti. 20. sajandi alguses oli pool haridusest soome keelne. Kõrgemad õppejõud olid alguses siiski rootsikeelsed. Iga 10 000 soomlase kohta õppis ülikoolis 9, aga rootslase kohta 32. Sellega hakkas tegelema ka Ak. Karjala selts. Nad ütlesid, et see peab lõppema, et rootslaste harimist eelistatakse ja soodustatakse. Olukord ei paranenud kohe. Turus rajati 2 ülikooli, üks rootsi ja teine soomekeelne. 1935 tehti istumisstreik, mil vallutati Helsinki ülikool jne. Selle peale võeti vastu seadus, mis vähendas rootsikeelseid professoreid. Enam ei tohtinud olla selliseid prof. kes lugesid ainult rootsikeeles. 20.10. Kordamine! 1. kalamehed, soomeugri hõimud, kammkeraamika, baltihõimud, nöörkeraamika, lapi erladub soomest, germaani hõimud (rootslaste esiisad), ida ja lääne erinevus, erinevad murded,
annaabi.ee 
