varasemaga kukkunud. Tootjad omalt poolt ei tee midagi, et hõlbustada jäätmete käitlemist, kuigi tootmine on suurenenud ja sellega ka jäätmete hulk. Saastamist põhjustavad ka tootmiseks vajaminevate materjalide kaevandamine ja tootmises kasutatavad toksilised ühendid. Keskkonnakaitsjad on kritiseerinud sellist käitlemispraktikat ja nõudnud uusi lahendusi, aga abi pole sellest eriti olnud. Paljud terviseprobleemid seoses arvutiga on tingitud valest istumisasendist või näiteks pausi mitte tegemisest. On öeldud, et arvuti taga töötavad inimesed peaksid iga tunni jooksul 10 minutit puhkama, aga enamus seda ei tee. Inimesed kas ei ole sellest teadlikud või puudub töö juures selleks lihtsalt võimalus nii tihti pausi teha. On väga palju tervisega seotud probleeme, mida arvutis töötamine põhjustab, aga see võib välja lüüa alles vanemas eas ja siis selle probleemiga tegelemiseks võib olla juba hilja.
- nahahaigused, mis võivad tuleneda erinevate kemikaalidega kokkupuutest; - tolmust tingitud hingamisteede haigused; - infektsiooni oht bioloogiliselt ohtlike ainete veol; - heitgaasidest põhjustatud mürgistused; - allergilised nähud kontaktist mootorikütuse, õlide, määrdeainetega; - nägemise halvenemine, mis on tingitud pidevast silmade pingutusest; - lihasvaevuste ja radikuliidioht tingituna pidevast ja pikaajalisest ebamugavast istumisasendist; - psühholoogiline stress, tingituna töö monotoonsusest ja pidevast üksiolekust. 3. ÜLDISED OHUTUSNÕUDED AUTOJUHILE 3.1. Vältige autos suitsetamist! 3.2. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 3.3. Autojuhi töö on seotud suurema ohuga, seepärast lubatakse autot või veokit juhtida
Ehkki laps ei saa veel seletusest aru, reageerib laps hääletoonile (Lapse areng 7.-9. elukuu. 22.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG KAHEKSANDAL ELUKUUL Üldliigutuslik areng: laps saavutab istumistasakaalu ja kehatüve kontrolli; kõhuli olles läheb neljakäpukile ja tagasi lükates end kätega; istub kindlamalt keskasendis, kuid seljaosa on veel veidi kumer (tasakaalustamiseks toetub aeg- ajalt kätele); laps läheb istumisasendist ise küljele ja tuleb tagasi istuma; seisab toetatud püsiasendis, võib rullida varbaid; toe najal üritab end tõmmata esmalt põlvili ja siis püsti, kuid tagasi ei oska tulla; viib keharaskust ühelt jalalt teisele; mängib istudes kasutades aktiivselt mõlemat kätt; hakkab asjade haaramisel kasutama nn. pintsetihaaret s.o. eseme haaramine 2-3 sõrme abil (pöial puudutab nimetissõrme); lööb asju kokku, hoides neid mõlemas käes; plaksutab käsi; lehvitab.
annaabi.ee 
