Eepos Kalevipoeg 7. lugu - ümberjutustus
laevale oleks läinud.
Ta jätkas teekonda, ning õhtupoolikul hakkasid talle silma talle tuttava saare piirjooned.
See oligi saar, millel elasid tema õnnetu piiga vanemad, kes ikka veel tütrekest taga leinasid.
Kalevipoeg tahtis saarest kaarega mööduda, et leinajaid mitte segada, kuid kuulis kaunist
laulu, mida laulis too sama piiga kuskil merepõhjas. Kalevipoeg pani aerud paati, et
paremini kuulda ja toetus rahulikult istulike. Piiga laulis laulus oma õnnetust saatusest ning
uppumisest. Samuti laulis ta vanematele, et nood teda taga ei leinaks, sest tal olevat
merepõhjas hea ja rahulik olla. Kalevipojal hakkas laulu kuuldes kohutavalt kurb ning ta
haaras aerud, et kiiresti vendade juurde saada ja ema kohra teada saada.
Nii ta siis sõudis ja sõudis, kuni paat kaldaliiva vastu sahises. Ta tõmbas paadi kaldale ja
hakkas koju kõndima. Kodus hakkasid koerad haukuma võõra tulles, sest nad ei tundnud