Impressionistlik muusika on minu arvates väga rõõmsailmeline, särav, sest sellele muusikale on iseloomulik pidev voolavus ning selles puuduvad tugevad elamused, võitluspinged. See on romantiline, unistav ja intiimne muusika, mis tekitab hinges rahuolutunde. Impressionistlikku muusikat on kerge kuulata, sest erinevalt hilisromantilisest keerulisest funktsionaalsest harmooniast hakati impressionistlikus muusikas eelistama mitmesuguseid helilaade (näiteks täistoonlaad ja pentatoonika) ning sellega seoses kasutama ka vabamaid harmoonilisi järgnevusi. Lisaks on impressionistlikule muusikale iseloomulik heterofoonia ehk häälte paralleelne liikumine (mitmekordistatud ühehäälsus), erinevate laadide sissetoomine, mitme helistiku üheaegne kõlamine - kõik need muudavad meloodia võimsaks ja kuulatavaks ega tekita raskustunnet ning muutu rusuvaks.
docstxt/132673846299303.txt
annaabi.ee 
