Kaugushüpe ja selle ajalugu
on seal vähe. Kaugushüpe näib olevat üsna komplikatsioonideta spordiala, kuid kreeka
atleetikas pole ühtki teist valdkonda, mis nii suurel määral kubiseb vastuseta küsimustest.
Kreeka kaugushüppe üks erinevus meie omast seisneb selles, et kreeklased kasutasid käes
hoitavaid raskusi - halteere. Mitmeid halteere on leitud väljakaevamistel ja neid kujutavad
ka paljud vaasimaalid; mõned neist sarnanevad triikraudadega, mõned telefonitorudega,
ning üks hiljuti Isthmoselt leitud halteer on kivisilinder, milles on sõrmede jaoks õnarad.
Halteerid kaaluvad tavaliselt neli kuni kaheksa naela. Nende otstarve ei ole veel praegugi
päris selge. Käes hoitavad raskused abistavad nii kaugus- kui ka kõrgushüppajat sel juhul,
kui ta paiskab nad hüppe ajal tahapoole, kuid pole mingeid tõendeid, et kreeka hüppajad
seda tegid. Mõned vaasimaalid näitavad tegelikult hüppajaid, kes maandumise ajal hoiavad
annaabi.ee 
