Haiti
Pärast põliselanike väljasuremist asustati saar Aafrikast toodud orjadega, kes rakendati tööle
suhkruroo-, kohvi- ja puuvillaistandustes. Kuni 17. sajandi lõpule saabus orje siiski suhteliselt
vähe.
Prantsuse piraadid kasutasid saare lääneosa hiljem tugipunktina Inglise ja Hispaania laevade
ründamiseks. 1697 loovutas Hispaania Rijswijki rahuga Haiti saare läänepoolse kolmandiku
Prantsusmaale. Kui piraatlusest lõpuks pikkamisi jagu saadi, hakkasid mõned Prantsuse
seiklejad istandikuomanikeks. Saare Prantusmaale kuuluvast osast, mida nimetati Saint-
Domingue'iks, sai "Antillide pärl", 18. sajandi Prantsuse impeeriumi üks rikkamaid asumaid.
Saint-Domingue tootis umbes 40% kogu kohvist, mida Euroopas 1780. aastateks tarbiti. See
väike, umbes poole Eesti suurune koloonia tootis rohkem suhkrut ja kohvi kui Briti Lääne-
India asumaad kokku.
Sel ajal toodi istandustesse tööle arvatavalt 790 000 Aafrika päritolu orja (17831791 tuli
annaabi.ee 
