EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700
Õieti
kuulusid vastavad rituaalid ka paganliku rahvakultuuri juurde, va armulaud, kuid nüüd kuulus
nende juurde ka kristlik riitus, mis oli eestlaste jaoks üldiselt vähetähtis. (L.Vahtre, 1993)
Eestlaste eesnimesid uurides selgus , et kristlikele eesnimedele üleminek toimus alles 15.,
paiguti 16.sajandil. Need on nimed, mida me praegu üldiselt eesti nimedeks loeme (Jüri, Jaan,
Mart, Kadri või Mari). Sellest võib järeldada, et isegi kui eestlased veel 15.saj issamameiet ei
mõistnud ja endiselt veel pikset oma jumalaks pidasid, siis katoliiklusele üleminekut ja
paganliku mõttemaailma muutust võib 16. sajandi alguses juba tunnetada. (icid)
Eriti oluline oli kirikukalendri igapäevaelu reguleeriv roll. Paljud vanad tähtpäevad asendati
uute kirikupühadega andes neile uued nimed, kuid sageli jäeti seejuures suur osa
kombetalutusest samaks. Näiteks põllutööde algust tähistati paganlusajalgi, kuid nüüd
tähistati neid kui jüri- ja mihklipäeva
annaabi.ee 
