Armeenlased ja Eesti
rektori F. Parroti kutsel Tartusse ning tudeeris siin eri teadusi, keeli ja
kunste jaanuarini 1836. Tatust sai Abovjani vaimse taassünni linn.
Siin kujunes tal oma sõpruskond, siin abiellus ta eestlanna Emilia
Loosega. Kodumaale naasis H. Abovjan kirjaniku ja pedagoogina.
Tema eeskujul saabusid Tartu ülikooli haridust omandama veel paljud
armeenia noormehed, 19. sajandi keskel oli neid juba 25. Tartus
moodustunud armeenlaste ringist kasvas välja armeenia
kaasmaalaskond Eestis, Sergei Issakovi andmeil 1848. aastal. Sinna
kuulus andekaid kirjanikke, teaduse-, kultuuri- ja ühiskonnategelasi
kes on andnud oma osa armeenia kultuuri varasalve. Eestis on
sündinud näiteks sellised laulud nagu ,,Teile, Arami pojad",
,,Tsitsernak", ,,Armeenia vein", ,,Armeenia neiud" ja ,,Tõstkem klaase,
sõbrad", mis said hiljem üldrahvalikuks. Õpingud lõpetanud
üliõpilased siirdusid koju tagasi ning tollane kaasmaalaskond lagunes.
Hatshatur Abovjan
Armeenlaste järgmine Eestisse saabumine 1870
annaabi.ee 
