Sigrid Undset
ükskord ka Kristiina ära võtta. Kirikust põhja pool seisis suur kaljulahmakas, mille ümber
kasvas tihe kase- ja haava salu. Seal mängisid Kristiina koos ühe isa sulase, Arne ja preester
Eiriku poja Toomasega kirikut. Edasine tee keeras tiheda metsa poole, kust läbi sõideti
nõlvani, kus asus väike tare. Seal elas naine Isrid ning tema kaks poega, keda Laurits oli
tahtnud endale palgata. Isrid kiitis Kristiina välimust ning nentis, et viimane on isasse.
Lauritsa ja Isridi jutust tuli välja, et Isrid otsis just võimalust, et saada kellegagi läbi metsa
ning viia oma sugulase äsjasündinud laps orgu ristimisele.
Jõudes esimesele mägikarjamaale, lasti hobused koplisse lahti ning mindi jala edasi üha
hõrenevasse metsa kuni nad mäeseljani jõudsid. Mehed tõstsid koormahobuselt kandamid
maha, süüdati lõke ja hakati sööma ning õlut jooma, mida Laurits pakkus ka Kristiinale.
Joodi hoolega ja põhjalikult kuni kõik ära vajusid ning magama jäid.