Keskaeg - Poliitiline ajalugu
Neid juhtis Arpád. Nad rajasid seal oma
vürstiriigi ja tegid rüüsteretki Kesk-Euroopasse ja Põhja-Itaaliasse. Pärast kaotust Lechi
lahingus (955) muutusid ungarlased tasapisi paikseteks põlluharijateks. Ungari
vürstiriiki valitses Arpádi dünastia.
Istvan I Püha (valitses 997-1038) Viis lõpuni Ungari riigi rajamise. 1001 krooniti ta
kuningaks. 1028 kaotas hõimuvürstide võimu, jaotas riigi komitaatideks (haldusala),
mille eesotsas seisid kuninga määratud ispanid e. komitaadi ülemad. Jagas riigi maid
alamatele ja kirikutele luues nii Ungaris feodaalkorra Võttis vastu ristiusu ja levitas seda
oma rahva seas, selle eest pühitseti ta pühakuks. 1030 lõi tagasi saklaste rünnaku.
1001kuningas-komitaatideks-ispan=komitaadiülem-ristiusuvõttisvastu-pühakuk
s
Lajos I Suur (1342-1382)Ta oli Anjou dünastiast(valitsesid Napolit), seetõttu oli tal ka
Napoli trooni pärimise õigus. Pidas ulatuslikke vallutussõdu Balkani poolsaarel ja
Itaalias