Kirjandussemiootika
eraldatakse, säilitades tuumfunktsioonid (kompressioon). Jutustav tekst on tõlgitav, ei
kannata suurt kahju, teistesse semiootil süsteemidesse on tõlkimatud ainult jutustatuse
märgid (esimene, kõrgeim tasand).
Integratsiooniprotsess seisneb selles, et alamastmel üksteisest eraldi seisvad
elemendid integreeruvad jutustuse tasandil. (Greimasi isotoopia, mõtteline ühtsus mis
tekstis tekib. Sisemine isotoopia tekstis on sama laadi mis isotopism teksti ja konteksti
vahel.)
Iga integratiivne tasand annab oma mõtte edasi alamatele tasanditele ega võimalda
neil omatahtsi tantsida vaid determineerib vertikaalse telje. B järgi loeme nii
horisontaalis kui vertikaalis, liikudes mõlemal teljel samaaegselt.
Nagu juba vene vormikoolkonna skeemid (Brik, Propp), töötab ka Barthes’i
oma päris hästi tugeva žanrikaanoniga tekstide (krimkade ja actioni) peal,
keerulisema proosaga jääb jänni.
3