kodu Maa on üks potentsiaalselt miljarditest planeetidest meie galaktikas. Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Maa vanuseks loetakse meteoriitide isotoopuuringute põhjal 4,566 miljardit aastat. Maa tüüpi planeetidel toimus tuuma ja vahevöö eristumine juba nende arengu algstaadiumil. Maakoore moodustamise protsess on aga keerulisem ja pikaajalisem, sõltudes otseselt planeedi mahust ja pindalast. Maakoore tardumine võis toimuda umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Vanimad Maalt leitud mineraaliterad on 4,2-4,3 miljardi aasta vanused tsirkoonikristallid Lääne-Austraaliast ning vanimateks säilinud Maa kivimiteks on 4,03 miljardi
kiirgusdoosid on mitmeid tuhandeid kordi väiksemad doosidest, mis võiksid kohe põhjustada silmaga nähtavaid kahjustusi, näiteks nahakahjustust või kiirgushaigust. Ainus teadaolev toime konkreetsele uuringu läbi teinud patsiendile on võimalus vähi tekkeks aastaid või aastakümneid peale uuringu tegemist. Riski suurus, saada aastaid hiljem peale radioloogilist uuringut pahaloomuline kasvaja, on ära toodud tabeli viimases tulbas. Röntgeni- ja isotoopuuringute keskmine riskitase Röntgeniuuringud Sama doos Eluaegne lisarisk vähki Nukleaarmeditsiin taustakiirgusest haigestumiseks* saadakse rindkere, hammaste või jäsemete mõne päevaga PRAKTILISELT OLEMATU luude-liigeste ülesvõtted RISK väiksem kui 1: 1 000 000
annaabi.ee 
