T = 4,0 -5 -10 Lahusti jahtumine Lahuse jahtumine -15 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 Aeg, s Andmete töötlemine Katseliselt leitud Tk alusel saame uuritava lahuse isotoonilisuse teguri i . Tk i= K k Cm kus g ×1000 Cm = M ×G Kui uuritava lahuse kontsentratsioon on antud massiprotsentides, siis viime selle üle molaalsuseks. Lõppkokkuvõttes esitatakse katseandmed alljärgnevalt: Kasutatud lahusti vesi Lahustatud aine KNO3 Lahusti krüoskoopiline konstant 1,86 kgK/mol Lahusti külmumistemperatuur T0 = a) 0,600C b) 0,610C Lahuse külmumistemperatuur T = a) -1
ioonide kontsentratsioon, seda suurem α. Lahuse lahjenedes elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste kasvab: c→0; α→1. Ostwald’i lahjendusseadus aitab arvutada [H+] kontsentratsiooni nõrkades hapetes ja [OH‾] nõrkades alustes. Kd — leitakse käsiraamatust. [H+]=α·c; [OH‾]=α·c Kuna α on väike ja elektrolüüdi ioonid asuvad üksteisest kaugel, siis nendevaheline mõju peaaegu puudub. Saame neid vaadelda lõpmatult lahjade lahustena. Side α ja isotoonilisuse koefitsendi vahel: α= i–1 1≤i≤ν ν–1 Kui mingi välismõju muutmine rikub süsteemis keemilist tasakaalu, siis kulgevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi tasakaaluolekusse. Igasuguse tasakaalu korral kehtib Le Chatelier’ printsiip: CH3COOH ⇄ CH3COO‾ + H+ Kui lisada HCl, mis dissotsieerub täielikult, suureneb H+ hulk → tasakaal vasakule: väheneb etanaatioonide kontsentratsioon
annaabi.ee 
