silindri ühest ruumiosast teise. Regeneraatori abil antakse termodünaamilisele kehale soojust või eemaldatakse seda protsessisiseselt. Kui kõrge temperatuuriga gaas läbib regeneraatori, siis gaas jahtub, kuid regeneraator kuumeneb. Regeneraatorisse akumuleeruvat energiat kasutatakse järgmises tsüklis soojuse tagastamiseks (regenereerimiseks) madalama temperatuuriga gaasile. Soojuse suunamine soojusallikalt protsessi ja ka üleandmine jahutisse on isotermsed protsessid. Stirlingmootori tööpõhimõte ja protsessi tsüklid selguvad all toodud joonisltelt. Stirlingmootori põhiosad on kaks liikuvat kolbi silindris ja nende vahel paiknev suure soojusmahtuvusega poorne (gaasi läbilaskev) regeeraator, mis töötab kui perioodiliselt laetav ja tühjenev energiasalvesti. Gaasimassi osatähtsust regeneraatoris toimuvas energiamuundusprotsessis võib eirata. [3] Suurem osa süsteemis olevast gaasist surutakse kuuma silindrisse
protsessi algpunkti (temperatuuri intervallis T1-T2) isohoor-ja isobaarjoone, võime Ts- diagrammilt otseselt määrata protsessis esinevad siseenergia ja entalpia muutused. Siseenergia muutus u = l = u1-u2 = bd1ab, entalpia muutus i = lt = i1-i2 = ce1ac. 5.9. Polütroopne protsess. Reaalsed protsessid soojusmasinates, tulekahjudel ja plahvatustel toimuvad soojusvahetuse ja muutuvate parameetrite m, p, v ja T tingimustes, st muutuvad peaaegu kõik parameetrid. Need ei ole ei adiabaatsed ega isotermsed protsessid. Joonisel 13 on pv-koordinaadistikus m=konst tingimuses on need protsessid kujutatud isotermi (pv=konst) ja adiabaadi (pv=kkonst) vahel. Neid protsesse võib olla palju või siis üks protsess võib koosneda üksteisele järgnevatest eraldivõetavatest protsessidest. Sellepärast nimetatakse neid polütroopseteks. Polütroopseks protsessiks nimetatakse sellist termodünaamilist protsessi, mis toimub konstantsel erisoojuse väärtusel. Seega on polütroopse protsessi tingimuseks, et
annaabi.ee 
