Järvenõgude areng, järvede toitelisus ja järvevee segunemin
Meteoriitsete järvede nõgu on tavaliselt küllaltki sümmeet-riline ja
täpselt poolkera kujuline, sest see on tekkinud siiski meteoriidi põrkumisel maapinnaga.
Mandrijää-alused järved on kaetud jäämassiiviga või mandrijääga. Nende järvede vedela vee
olemasolu tingib paks jääkiht, mis talitleb soojendajana. Mõnikord soojendavad sellised järvi
geotermaaljõud.
Vulkaanilised järved võivad tekkida vukaanipursete tagajärjel tekkinud maari või kaldeerasse.
Isostaatilisdeks järvedeks võivad saada endised merelahed, mis maakoore isostaatiliste
liikumiste tõttu on merest ära lõigatud.
Tektoonilised järved on maakoores esinevate venituspingete tulemusel tekkinud ajanud ning
riftiorud, mis veega täitudes on muutunud sügavateks järvedeks. Tektoonilised alangud
levivad eelkõige mobiilsema maakoorega piirkondades. Sellise tekkega on näiteks maailma
sügavaid järv Baikal. Maakoore plokilised kõikuvliikumised võivad mõjutada ka
annaabi.ee 
