Vesinik
oli ainult vesi, millel ei olnud maitset ega lõhna ning kuivaksaurutamisel ei jätnud kõige
väiksemat nähtavat jääki.
Vesinik on perioodilisustabeli esimene element. Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA
rühma. Kõige õigem on teda paigutada mõlemasse rühma. Vesinik on väga kergesti aurustuv.
Sulamistemperatuur on -255C ja keemistemperatuur -253C. Vesinik esineb mitme
isooobina nagu näiteks: tavaline vesinik prootium, raske vesinik deuteerium ja üliraske
vesinik triitium. Omadustelt on vesinik ilma lõhna maitse ja värvita gaas. Vees lahustub väga
vähe. Eriti tuleohtlik ning vees praktiliselt lahustumatu. Kuna vesinik on õhust ligikaudu 14,5
korda kergem hajub teda pidevalt kosmosesse.
Maakeral leidub vesinikku peaaegu igal pool- vees, naftas, elusolendites jne.
Inimorganismi koostisest moodustab vesinik umbes 10%. Kuigi maal leidub vesinikku
annaabi.ee 
