30-100; Bensiin c5-c10 40-210; Petrooleum c10-c18 150-320; Diislikütus c12-c20 200-350; Gaasiõli c14-c22 230-360; Solaarõli c20-c30 300-400; Bituumen. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alkaanid ja alkeenid(vähekvali teetne bens). Katalüütiline krakkimine võimaldab suunata lagunemis protsesse.Kreformimise käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeriseeruvad hargnenud ahelatega või ka tsüklilisteks ühenditeks. Kõrge rõhu juures põleb liiga kiiresti ja tekib plahvatus e detonatsioon. Looduslikkütus:kivisüsi,põlevkivi;nafta;maagaas.Tehis kütus:turbabrikett,koks;bensiin,kütteõli;generaatorigaas. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda enam
Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakk bensiini on isegi väärtuslikum kui ravaline naftabensiin. Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alkaanid ja alkeenid, mis annavad vähekvaliteetse bensiini. Katalüütiline krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata soovivate reaktsioonide suunas. Selle kõige olulisem alaliik on karalüütiline reformimine, mille käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeriseeruvad hargnenud ahelaga või ka tsüklilisteks ühenditeks. Destilleerimisel ja töötlemisel moodustunud naftasaadused ei kõlba kohe kasutada mootorikütuste valmistamiseks. Nad sisaldavad mitmesuguseid segavaid lisaneid. Lisandite eraldamist nimetatakse rafineerimiseks. 5. Autokütus Autodes kasutatakse diiselmootoreid või bensiini- ehk ottomootoreid. Diiselmootoris surutakse õhk kokku sedavõrd, et ta kuumendab kütuse süttimistemperatuurist kõrgemale.
Rasked kütteõlid- koosnevad töötlemise jääkidest. Kasutatakse laevakütusena reformimine mille käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeriseeruvad hargnenud ahelaga või ka tsüklilisteks ühenditeks. Teised kasutusalad: Vedelkütus ja nafta kerged fraktsioonid on keemiatööstuse tooraine. 3 Lisalugemine: Nafta
vähekvaliteetse bensiini. Termiline krakkimine annab paljude süsivesinika segu. Krakkimist püütakse läbi viia nii, et tekiks vähem alkeene, kuna nad polümeeruvad kütuse säilitamisel vaigutaolisteks aineteks. Katalüütiline krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata soovitavate reaktsioonide suunas. Katalüütilise krakkimise kõige olulisem alaliik on katalüütiline reformimine, mille käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeriseeruvad hargnenus ahelaga või ka tsüklilisteks ühenditeks. Umbes 8090 % naftasaadustest põletatakse igat laadi kütusena. Kõige tähtsamad saadused ja nende rakendused on järgmised: · Gaaskütused Naftagaas on nafta töötlemise kõrvalsaadus, mida kasutatakse kütusena naftatöötlemistehases. Vedelgaas koosneb propaanist ja butaanist. Kasutatakse kütteks ja ka mootorikütusena. · Vedelkütused Mootoribensiinid
annaabi.ee 
