b. Pöördparaboloid tekib parabooli pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. c. Ühekatteline pöördhüperboloid ja kahekatteline pöördhüperboloid d. Pöördkoonus e. Pöördsilinder 29. Kuidas tekib rõngaspind? Rõngaspind tekib ringjoone pöörlemisel ümber telje, mis asetseb ringjoone tasandis, kui ei läbi ringjoone tsentrit. 30. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 31. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. a. Isomeetriliner ristaksonomeetria ehk ristisomeetria b. Dimeetriline ristaksonomeetria ehk ristdimeetria c. Frontaalne dimeetriline kaldaksonomeetria ehk frontaalne kalddimeetria d. Horisontaalne isomeetriline kaldaksonomeetria ehk horisontaalne kaldisomeetria 32. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias/kaldaksonomeetrias? a. Ristaksonomeetrias ring b. Kaldaksonomeetrias 33
b. Pöördparaboloid tekib parabooli pöörlemisel ümber oma sümmeetriatelje. c. Ühekatteline pöördhüperboloid ja kahekatteline pöördhüperboloid d. Pöördkoonus e. Pöördsilinder 29. Kuidas tekib rõngaspind? Rõngaspind tekib ringjoone pöörlemisel ümber telje, mis asetseb ringjoone tasandis, kui ei läbi ringjoone tsentrit. 30. Skitseerige rõngaspind kaksvaates. 31. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. a. Isomeetriliner ristaksonomeetria ehk ristisomeetria b. Dimeetriline ristaksonomeetria ehk ristdimeetria c. Frontaalne dimeetriline kaldaksonomeetria ehk frontaalne kalddimeetria d. Horisontaalne isomeetriline kaldaksonomeetria ehk horisontaalne kaldisomeetria 32. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias/kaldaksonomeetrias? a. Ristaksonomeetrias ring b. Kaldaksonomeetrias 33
annaabi.ee 
