Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
Keelte liigitamine:
genealoogiline päritolu järgi, sugulaskeeled pärinevad ühest algkeelest
tüpoloogiline sarnasuse järgi,
areaalne - keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile,
sotsiolingvistiline kõnelejate arvust lähtuv
Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud sugulaskeeli, nt baski keel ja korea keel
Keelte tüpoloogiline liigitus:
1) isoleerivad (ehk analüütilised) keeled pole lõppe, tunnuseid. Kõige
isoloeerivam keel on vietnami keel;
2) aglutineeriv liidetakse afiksid. Eesti keel on aglutineeriv-flekteeriv;
3) flekteeriv (fusioonikeel) tüvega toimub midagi (nt laud:laua);
4) inkorporeeriv (polüsünteetiline) sõnad on moodustatud mitmete tüvede afiksite
liitmisel.
Tänapäeva morfoloogiline holistiline tüpoloogia vastavalt sünteetilisuse astmele:
Analüütilised keeled - Ideaalsetes analüütilistes keeltes on ainult üks morfeem sõna kohta.