"Armasta oma ligimest" kirjand
Üksindus on hirmus, see sööb hinge seest, seepärast
ongi sõprus niivõrd oluline. Sõbrad pakuvad raskel ajal tuge ning lohutust, rõõmsal perioodil
saab aga koos tähistada. Tõeline sõprus ei tähenda seda, et ollakse seltsiks siis, kui moment on
sobiv, vaid siis, kui ei ole - sõpra tunned hädas.
Tõsi, kõik ei tahagi abi ega sõprust, mõni naudib iseenda seltskonda. Mingi piirini on see isegi
tervislik, igaüks vajab natuke aega iseendale. Ent kui hingamisruum muutub isoleerituseks,
tuleks midagi ette võtta. Shakespeare kirjutas oma näidendis ,,Hamlet": ,,Uskuge, te panete
lukku ukse omaenese vabaduse ees, kui varjate sõprade ees oma muresid." Sõbrad on need,
kes tahavad aidata, toeks olla, sest nad hoolivad. Mure korral tuleks lasta neil seda teha.
Enne, kui inimene ei tunnista endale, et ta vajab abi, pole siiski suurt midagi teha. Anton
Hansen Tammsaare on öelnud, et üldse on siin ilmas nõnda, et inimest ei aita ei relatiivsus,
jumal ega rotid, vaid ta ise
annaabi.ee 
