Eesti kui sotsiaalne riik
Selles kodus elas kaks last. Väiksem kahene ja suurem vast viiene. Mõlemad olid
riides ja tatsasid ringi, kell viis öösel. Ma ei näinud ühtegi magamiseks sobilikku kohta,
põrand väljaarvatud. Võimalik, et lastel olidki need ainsad riided magamiseks ja päeval
liikumiseks. Seni kuni minu assistendid "isa" peahaavaga tegelesid, vaatasin ma neid pisikesi
elunatukesi. Kõhnad , räpased, keset ööd üleval. Siis langes mu pilk põrandale. Seal vonkles
elektrijuhe, mis oskamatult oli isoleeriga kokkukäkerdatud, kuid osa haljaid juhtmeid oli näha
ja see tehnoloogiline kõrgpilotaaz ühendas pistikut elektriradiaatoriga, mis oleks pidanud
olema seinale kinnitatud, kuid toetas lihtsalt vastu seina. Tapeet oli sealt alt juba kergelt
pruunistunud. Selgus, et tollel isasel olevusel oli jalg jäänud juhtmesse kinni ja nii ta kukkuski
lüües pea vastu ainsat mööblitükki korteris- täiskasvanute voodit. Juhtmed olid paljad ja
voolu all, lastel vaid paljad varbad
annaabi.ee 
