"isolatsioonivajaduse" - 1 õppematerjal

INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED

ISOLATSIOONIABINÕUD Patsiendi haiglas isoleerimise eesmärk on vältida nakkushaiguste ja multiresistentsete bakterite põhjustatud nakkuste levikut nakatunud või koloniseeritud patsientidelt teistele patsientidele, külastajatele ja haiglatöötajatele (kes omakorda võivad seda üle kanda teistele patsientidele või ise haigestuda). Teisest küljest vajavad kaitset alanenud vastupanuvõimega patsiendid, mistõttu nende suhtes tuleb vahel rakendada kaitsva isolatsiooni meetmeid. Isolatsioonivajaduse määrab tavaliselt patsienti vastu võttev arst või raviarst. Kui raviarst ei ole kergesti kättesaadav, võib isolatsiooni alustada ka osakonna vanemõde või nakkustõrje- rühm. Isolatsioon lõpetatakse, kui patsient on tunnistatud nakkuse ülekandmise ohutuks. Mitme nakkuse puhul ei pea patsient olema täiesti nakkusvaba, piisab efektiivse ravimi manustamisest. Efektiivseks loetakse ravi juhul, kui seda tõestavad laboratooriumi andmed,