Kasvamine lastekodus, meelemürgid ja väärkohtlemine
dimensioonidest ning defitsiidist. Esimene neist dimensioonidest on omamine omamata
selliseid heaolu ressursse, nagu eluase, taskuraha, hea kool ja õppeedukus jm., tunneb
inimene võimetust muuta oma saatust. Teiseks dimensiooniks on kuuluvus, millest
tuleneb läheduse defitsiit. Kui lapsel puudub võimalus kiindumussuhte
väljakujunemiseks, kui ei tunne end kuuluvat talle olulistesse gruppidesse (perekond,
sõpruskond, oma klassi, huviringi), siis tekib isolatsioonirisk. Kolmas heaolu dimension
on olemine. Selle dimensiooni puudulikkus viib identiteedikriisile, antud ühiskonnas
aksepteeritavate normide, hoiakute ja väärtuste puudumisele, poliitisele apaatiale ja
jõuetusele. Inimene muutub passiivseks ja otsustusvõimetuks ning võõrdub ühiskonnast.
Vaatamata lapse õigusi käsitlevale konventsioonile ja mitmetele seadustele näitavad
nii vastav statistika kui ka arvukad uurimused, et laste sotsiaalse tõrjutuse teket lapseeas
annaabi.ee 
