Sellisel juhul tekib mootoris madal pöördemoment ning elektrimasin tarbib vähem voolu. Paraku jääb tarbitava reaktiivenergia kogus samaks, mistõttu on mootori võimsustegur cos φ madal. Igasuguse mehhanismi töötamisel vabaneb teatud hulk soojust, mis tõstab selle osade (näiteks täiturmehhanismide) temperatuuri. Üheks temperatuuritundlikumaks osaks on seadme kunstmaterjalist valmistatud isolatsioon, mis kuumenedes üle teatud piiri võib üles sulada. Seadmete isolatsiooniklassid on määratud standardiga EN 60034, mis määrab ära ka elektrimootorite talitlusviisid (vt. Tabel 4.1). Elektriajamid võivad töötada nii püsirežiimis, kui ka tsükliliselt. Tavaliselt on mootorile märgitud suhteline lülituskestus protsentides, mis on koormuse kestuse tk ja tsükli (perioodi) T suhe (kataloogis mootori võimsused standardsete lülituskestuste jaoks 15 %, 25 %, 40 %, 60 %) [6]. tk
Tigupresside, kopeerpinkide, paberi-ja trükimasinate, konveierite ja liftide moment sõltuv kiirusest lineaarselt, kuid kuulveskite, kerimispinkide, traaditõmbepinkide ja mõningate liftide moment on kiirusega pöördvõrdeline. Elektriajamite soojenemine. Iga elektriajami töötamisel vabaneb teatud hulk soojust, mis tõstab selle osade (näiteks mootori) temperatuuri. Seadmete isolatsiooni maksimaalselt lubatavad temperatuurid ehk isolatsiooniklassid on määratud standardiga EN 60034. Tänapäeval kasutatakse kõige sagedamini B klassi isolatsioonimaterjale. Selle klassi puhul võib keskkonnatemperatuuri korral 40°C isolatsiooni lubatud temperatuur tõusta kuni 120°C-ni. Elektriajamite talitlus ja nimivõimsus on alati seotud tsüklilisusega. Ajamite talitlusviisid määrab standard EN 60034. Peamisteks talitlusviisideks on kestevtalitlus, lühiajaline talitlus ja vaheajaline talitlus
annaabi.ee 
