Ajalugu- suurriigid 19. sajandi II poolel
leiboristid muutusid lühikese ajaga arvestatavaks
poliitiliseks jõuks nii parlamendis kui ka ühiskondlikus elus tervikuna.
4. Mis põhjustel ei leidnud Inglismaal enam vastukaja võitlev sotsialism?
Sest ametiühingud muutusid Inglismaal tugevaks poliitiliseks jõuks ning tööliste
esindajad pääsesid parlamenti ja said nüüd kaasa rääkida jubs seadusandlikul tasandil
oma olukorra parandamise eest.
5. Mistõttu hakati Inglismaal kujunenud välispoliitikat nimetama hiilgavaks
isolatsioonikaks? Mida see tähendab?
Inglismaa ei olnud huvitatud püsivatest liitudest teiste riikidega, vaid tahtis hoida oma
käed vabad- olla isoleeritud ehk eraldatud. Isolatsionism eraldumise ja erapooletuse
taotlemine välispoliitikas.
PRANTSUSMAA:
1. Mis nime all sai keisriks Louis Bonaparte?
Louis Bonaparte sai keisriks Napoleon III nime all.
2. Milliseid abinõusid võeti ette Prantsuse välispoliitiliste eesmärkide elluviimiseks?
Prantsusmaa välispoliitika peamine eesmärk oli 1871