Keelkonnad
Kreool: areneb enamasti pidzinist. Pidzini kasutusala võib laieneda, tekib juurde sõnavara ja
grammatika (grammatikaliseerumine!). Tekib konventsioon. See on laienenud pidzin. Niipea,
kui see muutub kellegi emakeeleks, on tegemist kreooliga.
Pidzinid ja kreoolid ei ole klassifitseeritavad nii, nagu tavalised keeled. Kuid ka tavaliste
keelte puhul on neid, mille sugulasi/kuuluvust keelkondadesse pole õnnestunud tuvastada.
Keelkondadesse mittekuuluvaid keeli nimetatakse isolaatideks. Surnud keeled-isolaadid nt
etruski, sumeri. Elavatest: baski, burusaski (Kasmiiris ja Pakistanis) jne.
Euraasia keelkonnad: Indoeuroopa, uurali, altai, tsuktsi-kamtsadaali, kaukaasia (3 keelkonda).
Aafrika: Afroaasia, niiluse-sahara, nigeri-kongo, khoisani
Ameerika: eskimo-aleuudi, naa-dene, nn amerindi keeled
Kaug-Aasia: draviidi, hiina-tiibeti, birma, tai, miao-jao, austroneesia, paapua, Austraalia
aborigeenide keeled
annaabi.ee 
