hübriidid on eluvõimetud või viljatud, mis seisneb tihti kromosoomide arvu erinevuses suguliselt sigivate organismide puhul on peamiseks liigitekke tüübiks geograafiline e. Allopa- triline e. Erimaine liigiteke. Selle teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatus mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik, Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Isolaad- eraldatud populatsioon, mis on jäänud püsima väljaspool levila piire Uue liigi kujunemiseks olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. 6.makroevolutsiooniks e. Suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate taksonite teket ja arengut. Kõige suuremad evolutsioonilised muutused leidsid aset umbes 3-2.5 miljardit aastat tagasi
annaabi.ee 
