aastal Londonis firma Venesta (veneer + Estonia), millele kuulus eksklusiivne õigus turustada Lutheri vabriku tooteid Briti impeeriumis. Venestale langes vineeritööstuse arengus tähtis ülesanne tutvustada ja propageerida teistele tööstusharudele vineeri kui uut materjali. 1935. aastal, julgustatuna kaasaegse arhitektuuri ja disaini uutest suundadest, aitas Venesta rajada Jack Pritchardil Isokon Furniture Company, mis omandas Inglise modernistlikus liikumises erilise koha. Venesta ja Isokoniga tehtud projektide ja tootearendusega kaasnesid Lutheri firma töökontaktid juhtivate modernistlike arhitektide ja disainerite Walter Gropiuse ja Marcel Breueriga. Paljud modernistid uskusid võimalusse rakendada mööblitoodete arendamises teaduslikke meetodeid ja 1930. aastatel arvati, et vineer on materjal, mis pakub sellise võimaluse. Isokoni mööblifirmast kujunes lühikeseks ajaks laboratoorium, kus tehti huvitavaid vineeriga seonduvaid eksperimente.
1935. 2007. aastal tekkis tuumikarendaja Pjotr Sedini ja aastal, julgustatuna arhitektuuri ja disaini uutest suunda- Nordeconi vahel finantsvaidlus ning ehitus seiskus, kuid dest, aitas Venesta rajada Jack Pritchardil Isokon Furni- jätkus 2009. aastal, kui Grove Investis sai teoks omani- ture Company, mis omandas Inglise modernistlikus lii- kevahetus: senine suuromanik Sedin andis suure osa oma kumises erilise koha. Venesta ja Isokoniga tehtud pro- osakutest Moskva multimiljonärile Pjotr Levinile ja vii- jektide ja tootearendusega kaasnesid Lutheri firma suh- mase tütrele Natalia Levinale[2] . ted juhtivate moodsate arhitektide ja disainerite Walter Gropiuse ja Marcel Breueriga. Paljud modernistid us- kusid võimalusse rakendada mööbli tootmises teaduslik- ke meetodeid ja 1930. aastatel arvati, et vineer pakub sel- 5 Viited lise võimaluse. Isokoni mööbliettevõttest kujunes lühike-