(v=const, dv=0). p1v1=RT1; energia temperatuuriga, on võrrand: 2/3(mw 2/2)=kT, kus p2v2=RT2--erimaht=> p1/T1·v=R=p2/T2·v => 2). Isobaariline protsess. p=const. Niiske auru k- Boltzmanni konstant(k=1,38·10 -23 J/K). 3. Avogadro p1/p2=T1/T2.so isohoorse protsessi põhivõrrand. isobaarsel kuumutamisel aurutemp. ei muutu. seadus pv=NkT, kus V- gaasi maht, N- mahus V olev Olekuparameetrite vaheline seos isohoorses protsessis. Ülekuumendatud auru isobaarsel kuumutamisel temp. molekulide koguarv(N=nV). Tähist moolmassi µ S2-S1=Cvln(p2/p1)=Cvln(T2/T1), (entroopia). tõuseb. Isobaarses protsessis on aurule juurdeantav (kg/kmol) ja tih (kg/m3), on vastavalt Avogadro s-le soojushulk q=i2-i1. Kui isobaarses kuumutusprotsessis
Gaasi entroopia väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. Kui lugeda erisoojust sõltumatuks temperatuurist, siis: c=const, s=cvln(T/To)+Rln(v/vo). 4. Termodünaamilised protsessid ideaalgaasidega. 1) Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2=RT2—erimaht=> p1/T1•v=R=p2/T2•v => p1/p2=T1/T2.so isohoorse protsessi põhivõrrand. Olekuparameetrite vaheline seos isohoorses protsessis. s2-s1=cvln(p2/p1)=cvln(T2/T1), (entroopia). p T q=∆u+l, l=0 v s 2) Isobaarne protsess on protsess, mis toimub püsival rõhul. (p=const ja p=0).Ideaalgaaside korral järeldub võrranditest v1p1=T1R, v2p2=T2R, et v2/v1=T2/T1 Gay-Lussaci võrrand. Siin termodünaamilises süsteemis
avaldub p-v diagrammil protsessijoone 1-2 ja ordinaattelje vahelise pindalana c12dc. Joonis 9. Tehnilise töö graafiline kujutamine p-v diagrammil. I s o h o o r s e k s nimetatakse sellist termodünaamilist protsessi, kus termodünaamilise keha soojuslikul mõjutamisel (soojuse protsessi juhtimisel või eemaldamisel) tema maht ei muutu, so v=konst. Clapeyroni võrrandi (18) põhjal p/T = R/v = konst. (68) Seega on isohoorses termodünaamilises protsessis gaasi rõhk võrdeline tema absoluutse temperatuuriga ja rõhu ning absoluutse temperatuuri suhe protsessi igal ajahetkel on konstantne suurus. p/T = konst. Gaasi üleminekul olekust l (algolek) olekusse 2 (lõppolek) isohoorne protsess väljendub pv-diagrammil vertikaalse joonena (joonis 9a). Soojuse sisseviimisel gaasi temperatuur tõuseb ning joon pv-diagrammil kulgeb alt üles. Gaasi jahtumisel so soojuse eemaldamisel kulgeb joon ülevalt alla.
annaabi.ee 
