Silindri pea ühendatakse vaheldumisi soojusallikaga (t1) ja seejärel jahutajaga (t2). Tegelikuses selliseid mootoreid ei ole, aga reaalsete protsesside võrdlemine ideaalgaasidega annab võimaluse välja selgitada põhimõtted, mille järgi peaksid reaalsed mootorid töötama. Kõrvaldades reaalse mootori tormilise kasuteguriga Carnot´ on võimalik hinnata mootori effektiivsust soojuse kasutamise osas. Carnot´ koosneb kahest isotermilisest protsessist, kahest isoentroopsest protsessist. See ringprotsess kulgeb nii: Silindrid ühendatakse soojusallikaga. VEEAUR Veeauru kasutatakse termodünaamilise kehana aurujõuseadmetes; kasutatakse soojuskandjatena mitmesugustes soojusvahetus aparaatides soojusvahetites. Samuti aurukütte süsteemides. Seejuures kasutatakse veeauru sellistel parameetritel (rõhkudel, parameetritel (t)), mille puhul tuleb veeauru lugeda reaalgaasina. Järelikult veeauruga seotud
... Ts-diagrammilt nähtub, et vasturõhuvähenemisel p2-lt p2a-ni suureneb ringprotsessi kasulik töö võrra ja ringprotsessi antav soojus. Siis vasturõhu alanemisel Rankine’i ringprotsessi termiline kasutegur tõuseb. Rõhku kondensaatoris piirab peamiselt jahutusagensi temperatuur. 22. Auru parameetrite mõju Rankine’i ringprotsessi termilisele kasutegurile. Rankine’i ringprotsessi termiline kasutegur sõltub isoentroopsest entalpialangust Δh aurujõumasinas, jõumasinasse siseneva auru entalpiast h1, kondensaatorist väljuva vee entalpiast h´2 ja pumba tarbitavast tööst lp. Enamik loetletud suurustest on sõltuvuses auru parameetritest jõumasinasse sisenemisel ja sealt väljumisel. Nii auru algtemperatuuri kui ka algrõhu mõju jõuseadme termilisele kasutegurile on erisugustele termodünaamilistele kehadele (ainetele) erinev. Seepärast sõltub
annaabi.ee 
