töö on isobaarses protsessis l=p(v2-v1). 3). Isotermiline protsess. Niiske auru isotermilisel kuumutamisel rõhk ei muutu. Ülekuumutatud auru isotermsel kuumutamisel rõhk väheneb. Vajalik soojushulk auru isotermsel kuumutamisel on q=(s2-s1)T J/kg. Mehaaniline töö isotermses protsessis on l=q-u=(s2-s1)T-[(i2- i1)-(p2v2-p1v1)] J/kg. Tehniline töö lt=q-i=(s2-s1)T-(i2-i1) J/kg. 8. Isoentroopne protsess veeauruga. Vaatleme veeauru ja isoentroopilist paisumist. Auru üleminekul ülekuumendatud oleku piirkonnast niiskeauru alasse (joonis) on auru lõppkuivusaste s s 2 avaldatav võrrandist s s 2 ( s 2 s 2 ) x 2 , millest x2 . Adiabaatilises paisumisprotsessis s 2 s 2
Praktikas paljud kombineetitud protsessid. Nendes pr. võib osaleda täielikult. Protsessi osas3--4 komprimeeritakse vett. leiab kasutust peamiselt alumine kütteväärtus. Tahke ja kaks või enamat keha. Need on soojuskandjad, mis joon1--2 kujutab auru isoentroopilist paisumist vedelkütuse kütteväärtuse määramine toimub annavad soojust ära ja võtavad seda vastu. soojusjõumasinas algrõhult p1 kuni kondensaatori kalorimeetrilises pommis. Nt. kütteväärtuse kohta: puit-
R = = 1 2 Rankine'i ringprotsessi termiline kasutegur. q1 i1 - i3´ i1 - i3 kus i1 - auru entalpia soojusmasinasse sisenemisel, i2 - auru entalpia isotentroopilise paisumisprotsessi lõpul aurujõumasinas, i3´ - vee entalpia pumbast väljumisel, i2 ´ - vee entalpia küllastusrõhul p2 (alumisel piirkõveral), h = lt = i1 - i2 tähistab kasutatavat isoentroopilist rõhulangu. 34. Termofikatsioon (Soojuse ja elektri koostootmine) (soojuskasuteguri mõiste) Vastavalt tuntud termodünaamika teisele seadusele, ei ole võimalik kogu ringprotsessi juhitud soojust muundada mehaaniliseks tööks ning alati läheb midagi kaduma (q2) Selleks et q2 te saaks kasutada vähemal või enamal määral tuleks tõsta p2 te ning kui seda piisavalt teha saame sellise vee temperatuuri mida saab kasutada soojustarbijate poolt.
annaabi.ee 
